Friday, April 23, 2010

Carrolli Alice'i-raamatud briti huumori hulludele ja mõistlikele fännidele!

„No, no! The adventures first, „said the Gryphon in an impatient tone: „explanations take such a dreadful time.”

Mõni aeg tagasi vaadatud „Alice In Wonderland” 3D-üllitis jättis iseenesest täitsa positiivse mulje. Mia Wasikowska sobis hästi kehastama veidi udupäist, kuid kindlameelset ja erinemisjulget Alice’it. Meeldiv üllatus oli ka Twedledeele ja Tweedledumile näo ja hääle andnud „Little Britaini”-tüüp Matt Lucas. Aga mida see Hatter’i tants seal lõpus pidi tähendama?

Originaallood olid muidugi ootuspäraselt Hollywoodi-soustiks kokku keedetud, kuid seesama soust ajendas Alice’i-raamatud uuesti kätte võtma ja meelde tuletama, kuidas asjad tegelikult käisid. Esimese raamatu „Alice In Wonderland” lugesin inglise keeles ja teise loo „Through the Looking Glass and What Alice Found There” Risto Järve eestikeelses tõlkes „Alice peeglitagusel maal”.



Kuigi tegemist on 19.sajandil kirjutatud lasteraamatutega, on täiesti olemas paralleelid tänapäeva inglise komöödiatega. Britid on alati absurdi hinnanud, nagu märgib Risto Järv oma tõlke järelsõnas. Ei ole häid ja halbu tegelasi ning lõpuvõitlust (Gryphon polnud raamatus mingi koletis!), nagu Burtoni filmis, vaid mõnus absurd, iroonia käibetõdede suunas ja ajatud veidrikud. Kuigi Carroll ei lubanud omal ajal Alice’i-lugudest midagi „välja lugeda”, on need nii andekalt kirjutatud, et seosed pärismaailma ja selle hullude kodanikega lihtsalt tahtmatult tekivad.



Alice In Wonderland:

„There might be some sense of knocking,” the Footman went on without attending to her, „if we had the door between us. For instance, if you were inside, you might knock, and I could let you out, you know.”

„I didn’t know Cheshire Cats always grinned; in fact, I didn’t know that cats could grin.”
„They all can,” said the Duchess; „and most of them do.”
„I don’t know any that do”, Alice said very politely, feeling quite pleased to have got into a conversation.
„You don’t know much,” said the Duchess; „and that’s a fact.”


„In that direction,” the Cat said, waving his right paw round, „lives a Hatter; and in that direction,” waving the other paw, „lives a March Hare. Visit either you like: they’re both mad.”
„But I don’t want to go among mad people,” Alice remarked.
„Oh, you can’t help that,” said the Cat: „we’re all mad here. I’m mad. You’re mad.”
„How do you know I’m mad?” said Alice.
„You must be,” said the Cat, „or you wouldn’t have come here.”

„Have some wine,” the March Hare said in an encouraging tone. (---)
„I don’t see any wine,” she remarked.
„There isn’t any,” said the March Hare
„Then it wasn’t very civil of you to offer it,” said Alice angrily.
„It wasn’t very civil of you to sit without being invited,” said the March Hare.




Alice peeglitagusel maal:

„Vaadake, et te tulete üles korrakohasel viisil, ärge viskuge õhku!”

„Selle hetke õudust ei unusta ma kunagi,” jätkas Kuningas. „Mitte kunagi!”
„Unustate küll,” vaidles Kuninganna, „kui te seda oma märkmikku kirja ei pane.”

„Väga ilus luuletus!” sõnas Alice endamisi, kui oli lugemise lõpetanud. „Kuigi sellest on üpris raske aru saada. (---) „Mulle tundub millegipärast, et see lugu toob palju mõtteid pähe, ehkki ma ei tea küll päris täpselt, milliseid. Keegi tappis kellegi ära, see on küll täiesti kindel...”

„Karikakrad on kõige vastikumad lilled, keda ma tean. Niipea kui üks midagi ütleb, hakkavad kõik teised karjas kaasa kiljuma ja selle kisa sees võib lausa ära närtsida.”

„No kui meie maal...,” alustas Alice ikka veel pisut hingeldades, „joosta tükk aega hirmus kiiresti – nii nagu me tegime – jõuame harilikult teise kohta.”
„On teil alles aeglane maa,” märkis Kuninganna. „Kuid siin, kas tead, pead sa jooksma kõigest väest, et omal kohal püsida. Ent kui sa tahad mõnda teise kohta jõuda, siis pead jooksma veel kaks korda kiiremini.”

Alice ei teadnud, kuidas alustada vestlust inimestega, kellega oled äsja tantsinud. „Ma ei saa ju ometi nüüd teretada ja pärida „Kuidas läheb?” arutles ta endamisi, see peaks meil juba tehtud olema.”


„Miks te seal niimoodi üksida istute?” küsis Alice, kes ei soovinud jälle vaidlema hakata.
„Aga seepärast, et mu kõrval rohkem kedagi pole!” teatas Muna Muna võidukalt. „Kas sa arvasid, et ma ei tea, kuidas sellele vastata? Järgmine mõistatus!”

„Kui mina ütlen mõne sõna,” teatas Muna Muna, „siis tähendab see ka täpselt seda, mida mina soovin, ei rohkem ega vähem.”

No comments:

Post a Comment