Saturday, November 27, 2010

Paigallend. Jaan Kross.



Ma ütlen:
„Mina ei tõmmanud eesriiet meie vahele. Ja muuseas pole see üldsegi eesriie, vaid on müür. Ignoreeringu müür. Mina ei ehitanud müüri –” (ma ei saa teda ju üle neljakümne aasta lihtsalt sinatada) – ma ütlen: „teie siin ehitasite müüri ja jätsite meid külmavereliselt teisele poole maha! Minu, ema, meid kõiki –”


See ahastav süüdistus on suunatud Churchilli Inglismaale ja Roosevelti USA-le, kes kiirema kompromissi nimel ning „viskivaevade väsimuse ning neeruvalude vahel”, nagu torkab teose jutustaja Jaak Sirkel, müüsid Eesti maha Stalini Nõukogude Liidule. Kompromissid on Krossi romaanide läbiv teema, eelnevates teostes enamasti üksikisiku, „Paigallennus” riikide, võimusüsteemide tasandil. Paraku suunavad ka „suuri” kompromisse väikesed inimesed oma ellujäämistungi, omakasupüüdlikkuse, kärsituse ja ennustamisvõimetusega. „Ärge pugege ajaloo selja taha! Mitte ajalugu, vaid teie ise!(...)” käratab Ullo Paerand unenäos ilmunud reeturisümbolile.
Meie ise? Paerand ei arva kedagi priiks kohusest uurida, õigust nõuda, aga ka oma valikute eetilisuse eest vastutada, ajalugu kujundada.

Teose peategelane, tähendusrikka nimega noormees Ullo Paerand, on määratud pealtvaatajaks Eesti 20. sajandi ajaloo pöördepunktidele 1980. aastateni. Kuna tema eluloos võib näha oma kodumaa saatuse mudelit (sellest lähemalt näiteks Toomas Haugi artikkel), oleks huvitav vaadelda, kuidas Paeranna kui isiku omadused Eestiga võiksid seostuda. Ta on äärmiselt andekas kuju, laia silmaringi ja fenomenaalse mäluga, polüglott, Kerese viiki mänginud maletaja jne. Kas seda võiks seletada väikeriigi vajadusega olla edu saavutamiseks keskmisest silmapaistvam? Kuna keegi meie keelt ära ei õpi ja ise midagi pakkuma ei tule, peame ise end kuuldavaks tegema ning teadma ja oskama rohkem kui need, kelle eest räägib kultuuritraditsioon, kuulsus ja võim. Seesama erakordne andekus aitab Paerannal end välja võidelda ka vaesusest, siinkohal on võrdlus üsna selge.

Huvitav on ka religiooniküsimus. Nimelt tehakse peategelasele II maailmasõja eelõhtul ettepanek minna Itaaliasse õppima, kui ta võtab vastu katoliku usu. Kuna aga Ullo ei suuda religiooni teemal „seisukohta võtta”, loobub ta sülle kukkunud võimalusest. Üks küsimus on siin, et kas midagi võinuks minna teisiti, kui eestlased olnuks religioosne rahvas, kuid selle arutamine ei vii nähtavasti kuhugi. Sümptomaatiline on siin hoopis eestlase kirjeldamine inimesena, kes pole ei usklik ega ateist, vaid ei suuda üldse seisukohta võtta. Ka tänapäeval käiakse jõulude ajal kirikus, tõlgitakse hunnikutes esoteerilist kirjandust, otsitakse taga hiiekohti, samal ajal olles ühiskondlikul tasandil kategooriliselt vastu igasuguse religiooniteema käsitlemisele. Ullo loobumisvalik on eetiline, isiklik kasu ei ole tema jaoks argument nii põhimõtteliseks otsuseks. Kas aga eestlased ka üldiselt sellisest autundest lähtuvad, on küsitav.

Tegelikult ei ole Ullo Paerand läbinisti positiivne ja üllas kangelane, nagu eelnevast võib tunduda. Ta on üsna üleolev ning ei käitu teiste inimestega just alati
eetiliselt, kuigi see temas siseheitlusi ja süütunnet esile kutsub. Heaks näiteks on siin naissuhted. Ta jääbki platooniliselt ihaldama kättesaamatut esimest armastust ning abiellub allaheitliku naisega, keda vaevu tunneb. Veel vana mehena hülgab ta abikaasa ning võtab uue noore naise. Kui nüüd Ullo ja Eesti võrdlemise juurde tagasi tulla, kumab siit ehk läbi oludega leppimine kõrgemaid unistusi hülgamata. Veel viimasel hetkel enne venelaste tagasitulekut 1944. aastal saadab Ullo raadio kaudu Euroopasse meeleheitliku appikutse, õhtul enne Maretiga abiellumist palub ta veel lootusetult Lia kätt.

Või tegelikult jõuab siinkohal ringiga tagasi kompromisside teema juurde. Ka olude ja unelmate ühitamine nõuab mingi kuldse või tihtipeale vähem särava kesktee määratlemist ning sellega tegelevad kõik ja igapäevaselt. Kuidas aga selle juures iseendaga mitte vastuollu minna ning autunne säilitada, oli Krossi küsimus ja on jätkuvalt igaühe küsimus.

Pildil samuti tähenduslikku nime kandev ning traagilise saatusega kaubalaev Eestirand